eile sain hakkama sellise asjaga:

 

 

jäängi mõneks ajaks nüüd uude kohta, tehkem elu vaheldusrikkamaks:P

 

 

 

 

 

eile sain hakkama sellise asjaga:

 

 

jäängi mõneks ajaks nüüd uude kohta, tehkem elu vaheldusrikkamaks:P

 

 

 

 

 

 

 

kimasin reede õhtul rattaga maale. üks fantast rattasõit oli. polnudki palav, vaid värske karge õhk, taevas veel roosatas viimsetest päikesekiirtest, tumekollane kuu tõusis, kusagil haugatas mõni koer, aegajalt innustasid mind mu teel rukkiräägud ja võimalik, et kuulsin ka esimesi uljaid ritsikaid. ja vahepeal juhtus ka siuke hetk, kui mitte ühtegi muud hinge peale minu sõitmas ei olnud, ma olin täiesti üksi keset seda juuliööd. ahh, mai või (y)

 

tuleks juba kiiremini neljapäev :P ma tlna, mõned ammused tuttavad vaja üle vaadata, heh, jah, viimsed hüvastijätud, enne kui venemaa avarustesse sukeldun:P

 

 

 

kimasin reede õhtul rattaga maale. üks fantast rattasõit oli. polnudki palav, vaid värske karge õhk, taevas veel roosatas viimsetest päikesekiirtest, tumekollane kuu tõusis, kusagil haugatas mõni koer, aegajalt innustasid mind mu teel rukkiräägud ja võimalik, et kuulsin ka esimesi uljaid ritsikaid. ja vahepeal juhtus ka siuke hetk, kui mitte ühtegi muud hinge peale minu sõitmas ei olnud, ma olin täiesti üksi keset seda juuliööd. ahh, mai või (y)

 

tuleks juba kiiremini neljapäev :P ma tlna, mõned ammused tuttavad vaja üle vaadata, heh, jah, viimsed hüvastijätud, enne kui venemaa avarustesse sukeldun:P

 

Malefique kummitab.

Vangikongis istusid neli tüüpi: lollakas, transa, maksupetturist firmajuht ja intellektuaal, kes  kaheminutilise meeltesegaduse tõttu tappis oma naise. Intellektuaal oli hästi rahulik ja enesekindel tüüp, ta talus oma kinniistumist ja vangikaaslasi, kes polnud ka just tavapäraste inimeste killast. Firmajuhile käis kõik närvidele, ta lootis, et tema naine maksab tema eest kautsjoni, kuid abikaasa andis talle hoopis lahutusavalduse. Transa sebis lollakaga, kantseldas teda kui oma last. Tegi trenni ja uskus, et suudab põgeneda vanglast, võttes oma hoolealuse kukile. Nad mõlemad olid nii friikid kujud, kuid see, kuidas transa jamas tolle segase tüübiga, oli väga ...mm...nuh...ilus või nii. läks nagu südamesse jne.  Maailmas  polnud neil kedagi peale teineteise ja segase jaoks oli transa ainuke inime, kelle peale ta võis loota, kes teda kaitses, toitis jne. Sürr.

mai tahaks hakata kogu sisu ümber jutustama, aga ütlen, et hea on. Ple film, mis ükskõikseks jätab.

Oma soovidega tasub olla ettevaatlik. Need võivad täituda, kuid mitte nii nagu plaanitud...vana teada tuntud tõde, a Malefiques tuleb see kuidagi eriti kõhedakstegevalt välja.

 

 

St. Peterburi ka piletid ostetud. järgmine reede minek.

 

Täna sõitsin bussiga maalt Tartu. Minust paar pinki eespool istus üks noor naine, midagi kolmekümneringis, ta toetas oma pead kätele ja oli kuidagi lösakil. Juuksed olid tal pesemata, kammimata, salkus. Seljas kandis ta ka miskit neoonrohelist dressikat ja jalas lillasid põlvpükse. Vahepeal ta kratsis oma säärelt sääsehammustuste koorikuid jne. Tal kõrval oli väike laps, miski viieaastaringis poiss. Sest naisest paar pinki eespool istus üks teine emme umbes sama vana ja ka väikse pojaga, a naine ise oli roosavalgevahus, lokitud ja värvitud. Kontrastne ja nukker bussisõit oli.

 

 

 

Malefique kummitab.

Vangikongis istusid neli tüüpi: lollakas, transa, maksupetturist firmajuht ja intellektuaal, kes  kaheminutilise meeltesegaduse tõttu tappis oma naise. Intellektuaal oli hästi rahulik ja enesekindel tüüp, ta talus oma kinniistumist ja vangikaaslasi, kes polnud ka just tavapäraste inimeste killast. Firmajuhile käis kõik närvidele, ta lootis, et tema naine maksab tema eest kautsjoni, kuid abikaasa andis talle hoopis lahutusavalduse. Transa sebis lollakaga, kantseldas teda kui oma last. Tegi trenni ja uskus, et suudab põgeneda vanglast, võttes oma hoolealuse kukile. Nad mõlemad olid nii friikid kujud, kuid see, kuidas transa jamas tolle segase tüübiga, oli väga ...mm...nuh...ilus või nii. läks nagu südamesse jne.  Maailmas  polnud neil kedagi peale teineteise ja segase jaoks oli transa ainuke inime, kelle peale ta võis loota, kes teda kaitses, toitis jne. Sürr.

mai tahaks hakata kogu sisu ümber jutustama, aga ütlen, et hea on. Ple film, mis ükskõikseks jätab.

Oma soovidega tasub olla ettevaatlik. Need võivad täituda, kuid mitte nii nagu plaanitud...vana teada tuntud tõde, a Malefiques tuleb see kuidagi eriti kõhedakstegevalt välja.

 

 

St. Peterburi ka piletid ostetud. järgmine reede minek.

 

Täna sõitsin bussiga maalt Tartu. Minust paar pinki eespool istus üks noor naine, midagi kolmekümneringis, ta toetas oma pead kätele ja oli kuidagi lösakil. Juuksed olid tal pesemata, kammimata, salkus. Seljas kandis ta ka miskit neoonrohelist dressikat ja jalas lillasid põlvpükse. Vahepeal ta kratsis oma säärelt sääsehammustuste koorikuid jne. Tal kõrval oli väike laps, miski viieaastaringis poiss. Sest naisest paar pinki eespool istus üks teine emme umbes sama vana ja ka väikse pojaga, a naine ise oli roosavalgevahus, lokitud ja värvitud. Kontrastne ja nukker bussisõit oli.

 

 

 

Kuningas Artur üllatas väga positiivselt. Olen sest ka mingit varasemat verisooni näind, kus Richard Gere oli Lancelot, ja siis oli tegemist mingi ilgelt lääge looga, nõretav armukolmnurk, suurejoonelised stseenid jne...puhas jura ühesõnaga. A see uuem on hästi okk, see teada tuntud kolmnurk oli tahaplaanile jäetud, napid sõnavahetused ja pikad pilgud ütlesid rohkem kui tuhat suudlust ja kallistust. Peamine rõhk oli hoopis brittide ühendamisel ja sellega seoses ühisel tegutsemisel. See kõik kuidagi sellise mehise mulje jättis või nii ...(A)

 

Eile käisin masseerimas, hmmm, ülekaaluline klient kurtis valu kaelalihastes ja teatas, et on hästi vastuvõtlik külmetustele. Küsisin siis, et kas teeb miskit füüsilist trenni, et venitab kaelalihaseid või kas on käinud arstil seoses oma murega, tema, et oh ei, sama asi olla ka tema emal ja et ple nii palju aega töö kõrvalt, et trenni teha ja et mis see arst ka rohkemat teab, see valu olla niikuinii külmetusest või närvidest,mis peagi ise läeb mööda. Sellised lollid enesekindlad inimesed teevad kurvaks ja vihaseks. Miks oma tervisesse suhtutakse nii pohhuistlikult?

 

 

Mailifqued vaatasin ka ära. NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII ...mmm....mida aeg edasi, seda paremaks lugu läks ja nüüd on pohmakas (y) Elamus on igaljuhul garanteeritud ja õppetund ka:) a sest kõigest pikemalt kunagi hiljem praegu Jossu juurde, ta olla üksi kodus, einoh.

 

Kuningas Artur üllatas väga positiivselt. Olen sest ka mingit varasemat verisooni näind, kus Richard Gere oli Lancelot, ja siis oli tegemist mingi ilgelt lääge looga, nõretav armukolmnurk, suurejoonelised stseenid jne...puhas jura ühesõnaga. A see uuem on hästi okk, see teada tuntud kolmnurk oli tahaplaanile jäetud, napid sõnavahetused ja pikad pilgud ütlesid rohkem kui tuhat suudlust ja kallistust. Peamine rõhk oli hoopis brittide ühendamisel ja sellega seoses ühisel tegutsemisel. See kõik kuidagi sellise mehise mulje jättis või nii ...(A)

 

Eile käisin masseerimas, hmmm, ülekaaluline klient kurtis valu kaelalihastes ja teatas, et on hästi vastuvõtlik külmetustele. Küsisin siis, et kas teeb miskit füüsilist trenni, et venitab kaelalihaseid või kas on käinud arstil seoses oma murega, tema, et oh ei, sama asi olla ka tema emal ja et ple nii palju aega töö kõrvalt, et trenni teha ja et mis see arst ka rohkemat teab, see valu olla niikuinii külmetusest või närvidest,mis peagi ise läeb mööda. Sellised lollid enesekindlad inimesed teevad kurvaks ja vihaseks. Miks oma tervisesse suhtutakse nii pohhuistlikult?

 

 

Mailifqued vaatasin ka ära. NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII ...mmm....mida aeg edasi, seda paremaks lugu läks ja nüüd on pohmakas (y) Elamus on igaljuhul garanteeritud ja õppetund ka:) a sest kõigest pikemalt kunagi hiljem praegu Jossu juurde, ta olla üksi kodus, einoh.

 

 

 

kahe viimase päeva moraal: sõprus talub kõik, mõistab kõik, andestab kõik. olgugi, et praktikas on seda väga karm teostada, aga siiski on kõik teostatav, kui seda tahavad mõlemad asjasseseotud inimesed.

 

vot siis.

 

päikest:))

 

 

 

kahe viimase päeva moraal: sõprus talub kõik, mõistab kõik, andestab kõik. olgugi, et praktikas on seda väga karm teostada, aga siiski on kõik teostatav, kui seda tahavad mõlemad asjasseseotud inimesed.

 

vot siis.

 

päikest:))

 

päike särab kõrgel taevavõlvil. mõnna:)

 

Norras olles tundsin kohutavalt puudust videolaenutustes kolamisest, filmide kojutoomisest, rääkimata pikkadest filmiõhtutest. nüüd teen siis kaotatud aega tasa. eileõhtune Mona Lisa naeratus oli okk, olgugi, et sisu oli suhteliselt hakitud, et polnud nagu ühtlast kulgu, vaid sündmused hüppasid aastaajast aastaaega ja seda suhteliselt kiiresti. lähipäevil tahan Kuningas Arturi ka ära näha. aega on palju ja ma jõuan küll. masseerima läen jälle alles 4 juulil.

 

a siukesed filmid nagu Roosi nimi ja David Gale´i elu on kinnisideedeks saand, kui need ükskord üles leida õnnestub ja ära nähtud saab, siis on süda ikka hästi rahul:)

 

miski üheteistkümne paiku õhtul peale Mona Lisat annu emme kutsus kohvile ja massaazi tegema, a kui ma ükskord siis kohale jõudsin, nad hakkasid oma kalli kaasaga õhtust sööma ja nõudsid privaatsust:P mannaga läksime hoopis piljardit mängima, mhm, öeldakse küll, et kui ple õnne mängudes, siis on seda armastuses :P irw, a ma olen vist mingi erakordne juhtum, kui ei joppa kusagil:P see on see, et erand kinnitab reeglit:P

 

mis siis veel...kui nüüd mõtlema hakata, siis ma olen ikka suhteliselt tegevuses kogu aeg, ikka leidub tegelasi, kellele pool kohvil olla:P reedel jõudsid nood Berliinist sõitmahakanud sakslased Valka, õhtuks tulid nad trt, käisin korra Pepleri tänaval ära ja viskasin neile pilgu peale, varustasin neid omalt poolt miskite lõikelaudadega jne. ja siis edasi Anni poole, kes oli Anna Haava tänavale kolinud, tore oli teda jälle näha ja puha. tema jutustas mulle oma suvistest Norra seiklustest ja mina talle oma suvistest seiklustest koos Punamustaga. ja kohvi jätkus kauemaks:) :P kui Mõisavahesse tagasi kõmpisin, siis natsa mõtlesin veel sest rattakaravanist ja üldse kogu neist Punamusta põhimõtetest ja eesmärkidest. ideaalid on hästi üllad, a praegune maailmakord jne on lissalt niivõrd paigas ja nad on liiga kohutavalt tilluke jõud. ja üldse, see mis sobib käputäiele rahvale, ei pruugi sobida veel tervele ülejäänud massile. a nuh, samas, ilma eeskujuta ja sihita elamine on kah väga nõme ja teoorias ma pooldan maailmavaateid, mis väärustavad keskkonda ja igast eripärade arvestamist jne. ma mõtlen, et tegelt peaks vist üldse roheliseks hakkama, see ei eelda kellegile mingit ajupesu tegemist, vaid lihtsalt looduse kaitsmist....ahm...   mu olematud hallid ajurakud ei jaga siiski noid teemasid veel nii täielikult, et midagi otsustavat öelda, lissalt ma püüan kirja panna neid hetkeemotsioone, mis tekivad erinevates seltskondades liikumisel oma rida otsides.

 

muuseas, avastasin enda jaoks Nick Cave and The Bad Seedsi kogumiku The Best of. Lugu Into my arms on tõeline südametemurdja oma nukras ilus ja siiruses. mjäu.

 

nu ja täna Annuga Gaudeamusele. mõnna:)

 

päike särab kõrgel taevavõlvil. mõnna:)

 

Norras olles tundsin kohutavalt puudust videolaenutustes kolamisest, filmide kojutoomisest, rääkimata pikkadest filmiõhtutest. nüüd teen siis kaotatud aega tasa. eileõhtune Mona Lisa naeratus oli okk, olgugi, et sisu oli suhteliselt hakitud, et polnud nagu ühtlast kulgu, vaid sündmused hüppasid aastaajast aastaaega ja seda suhteliselt kiiresti. lähipäevil tahan Kuningas Arturi ka ära näha. aega on palju ja ma jõuan küll. masseerima läen jälle alles 4 juulil.

 

a siukesed filmid nagu Roosi nimi ja David Gale´i elu on kinnisideedeks saand, kui need ükskord üles leida õnnestub ja ära nähtud saab, siis on süda ikka hästi rahul:)

 

miski üheteistkümne paiku õhtul peale Mona Lisat annu emme kutsus kohvile ja massaazi tegema, a kui ma ükskord siis kohale jõudsin, nad hakkasid oma kalli kaasaga õhtust sööma ja nõudsid privaatsust:P mannaga läksime hoopis piljardit mängima, mhm, öeldakse küll, et kui ple õnne mängudes, siis on seda armastuses :P irw, a ma olen vist mingi erakordne juhtum, kui ei joppa kusagil:P see on see, et erand kinnitab reeglit:P

 

mis siis veel...kui nüüd mõtlema hakata, siis ma olen ikka suhteliselt tegevuses kogu aeg, ikka leidub tegelasi, kellele pool kohvil olla:P reedel jõudsid nood Berliinist sõitmahakanud sakslased Valka, õhtuks tulid nad trt, käisin korra Pepleri tänaval ära ja viskasin neile pilgu peale, varustasin neid omalt poolt miskite lõikelaudadega jne. ja siis edasi Anni poole, kes oli Anna Haava tänavale kolinud, tore oli teda jälle näha ja puha. tema jutustas mulle oma suvistest Norra seiklustest ja mina talle oma suvistest seiklustest koos Punamustaga. ja kohvi jätkus kauemaks:) :P kui Mõisavahesse tagasi kõmpisin, siis natsa mõtlesin veel sest rattakaravanist ja üldse kogu neist Punamusta põhimõtetest ja eesmärkidest. ideaalid on hästi üllad, a praegune maailmakord jne on lissalt niivõrd paigas ja nad on liiga kohutavalt tilluke jõud. ja üldse, see mis sobib käputäiele rahvale, ei pruugi sobida veel tervele ülejäänud massile. a nuh, samas, ilma eeskujuta ja sihita elamine on kah väga nõme ja teoorias ma pooldan maailmavaateid, mis väärustavad keskkonda ja igast eripärade arvestamist jne. ma mõtlen, et tegelt peaks vist üldse roheliseks hakkama, see ei eelda kellegile mingit ajupesu tegemist, vaid lihtsalt looduse kaitsmist....ahm...   mu olematud hallid ajurakud ei jaga siiski noid teemasid veel nii täielikult, et midagi otsustavat öelda, lissalt ma püüan kirja panna neid hetkeemotsioone, mis tekivad erinevates seltskondades liikumisel oma rida otsides.

 

muuseas, avastasin enda jaoks Nick Cave and The Bad Seedsi kogumiku The Best of. Lugu Into my arms on tõeline südametemurdja oma nukras ilus ja siiruses. mjäu.

 

nu ja täna Annuga Gaudeamusele. mõnna:)

 

 

eile olin õe klassiõe matustel.  21 sajand ja inimesed ikka surevad haiguste tõttu.  krdi masendav...

 

hiljem puhkasin ja mängisin noortekeskuses Koht koos Punamustaga. tegime miskeid viimaseid ettevalmistusi Berliinist tuleva jalgrattakaravani vastuvõtuks. täna kõik sõitsid Valka, a nädalavaheks on rahvas Trt tagasi, laupäeval on miski pressikonverentsi laadne asi ja õhtupoole filmiõhtu ERMis. pühapäeval Kauksi. ja varsti Peterburi:D ma olen praegu nii krdima positiivselt meelestatud selle Peterburi tripi osas, ullikese tunne, justkui läeks sinna lahedale klassiekskursioonile...khmm..loodame, et kohale jõudes siis reaalsus kohe puuga ei viruta ning miskit käkki kokku ei keera...a nuh, elame näeme ning siiski ärgem põdegem asjade pärast, mis ple veel juhtunud:)

 

muuseas, Medicoverist helistati ja kutsuti masseerima. lahe.

 

 

eile olin õe klassiõe matustel.  21 sajand ja inimesed ikka surevad haiguste tõttu.  krdi masendav...

 

hiljem puhkasin ja mängisin noortekeskuses Koht koos Punamustaga. tegime miskeid viimaseid ettevalmistusi Berliinist tuleva jalgrattakaravani vastuvõtuks. täna kõik sõitsid Valka, a nädalavaheks on rahvas Trt tagasi, laupäeval on miski pressikonverentsi laadne asi ja õhtupoole filmiõhtu ERMis. pühapäeval Kauksi. ja varsti Peterburi:D ma olen praegu nii krdima positiivselt meelestatud selle Peterburi tripi osas, ullikese tunne, justkui läeks sinna lahedale klassiekskursioonile...khmm..loodame, et kohale jõudes siis reaalsus kohe puuga ei viruta ning miskit käkki kokku ei keera...a nuh, elame näeme ning siiski ärgem põdegem asjade pärast, mis ple veel juhtunud:)

 

muuseas, Medicoverist helistati ja kutsuti masseerima. lahe.

 

pass käes ja Venemaa viisa olemas. juhuu, me sõidame:D

 

käisin täna Medicoveri juhatajaga jutustamas. mnjah. nad pakuvad siukest varianti, et annaksid teada, kui inimesed tahaksid masaazi ja see saaks toimuma tõenäoliselt õhtustel kellaagadel. põhimõtteliselt nad otsivad siiski füsioterapeute, kes oma protseduuride kõrval teeksid ka massaazi, pidi miski avalik konkurs olema, mis lõppeb 1 juulil.  kogu see värk tundub nüüd kuidagi nadi. lissalt ma arvan, et hakkaks häirima see, et peaksin kohe kohale jooksma nende telefonikõnedele, et ei saaks nagu midagi ette planeerida jne.  samas, ma saaksin teha midagi, mis mulle tõsiselt meeldiks...krt...miks kõik peab alati olema nii kahe otsaga...

 

mis siis veel...jaan oli vihmane ja jalgpalline, a laupäev oli õnneks hästi ilus, kolasin Peipsi ääres ja mõnna oli:)

 

pühapäeval käis onu oma perega meil suvilas külas. õhtul läks kuidagi jutt üle Venemaa teemadele ja kuidagi tuli välja ka mu juulikuine Peterburi trip. sest tuli miski hullem elav vestlus, kõik läksid hästi pöördesse ja oma onu ja onunaise poolt olen ma nüüd ametlikult hulluks tembeldatud:P  a ainult mu boheemlasest onupoeg kaitses mind täiel rinnal:P  kui ülejäänud inimesed maha rahunesid ja magama kobisid, lonkisime me aovalguses õues, kohvitasime ja mulisesime Fowlesist, Kerouacist, Pelevinist ja muust kremplist. lissalt hästi lahe oli tunnetada, et ma ple ainuke, kellele raamatud korda läevad:)

 

 

pass käes ja Venemaa viisa olemas. juhuu, me sõidame:D

 

käisin täna Medicoveri juhatajaga jutustamas. mnjah. nad pakuvad siukest varianti, et annaksid teada, kui inimesed tahaksid masaazi ja see saaks toimuma tõenäoliselt õhtustel kellaagadel. põhimõtteliselt nad otsivad siiski füsioterapeute, kes oma protseduuride kõrval teeksid ka massaazi, pidi miski avalik konkurs olema, mis lõppeb 1 juulil.  kogu see värk tundub nüüd kuidagi nadi. lissalt ma arvan, et hakkaks häirima see, et peaksin kohe kohale jooksma nende telefonikõnedele, et ei saaks nagu midagi ette planeerida jne.  samas, ma saaksin teha midagi, mis mulle tõsiselt meeldiks...krt...miks kõik peab alati olema nii kahe otsaga...

 

mis siis veel...jaan oli vihmane ja jalgpalline, a laupäev oli õnneks hästi ilus, kolasin Peipsi ääres ja mõnna oli:)

 

pühapäeval käis onu oma perega meil suvilas külas. õhtul läks kuidagi jutt üle Venemaa teemadele ja kuidagi tuli välja ka mu juulikuine Peterburi trip. sest tuli miski hullem elav vestlus, kõik läksid hästi pöördesse ja oma onu ja onunaise poolt olen ma nüüd ametlikult hulluks tembeldatud:P  a ainult mu boheemlasest onupoeg kaitses mind täiel rinnal:P  kui ülejäänud inimesed maha rahunesid ja magama kobisid, lonkisime me aovalguses õues, kohvitasime ja mulisesime Fowlesist, Kerouacist, Pelevinist ja muust kremplist. lissalt hästi lahe oli tunnetada, et ma ple ainuke, kellele raamatud korda läevad:)

 

 

 

 Lõhkised teksad olla eriti popp mood viimasel ajal, isegi mõned mu tibud on need sopanud endale jalga. ja imestatakse, et miks ma ei kanna, et minu stiil. mnjah. a mul on meeles dok Sex Pistolsist, nad rääkisid ajast, kui nad kandsid ka teksad ribadeks, a seda seepärast, et neil polnd teisi pükse jne, ja siis nad said äkki kuulsaks ja rahvas hakkkas nende järgi pükstesse auke lõikama ja sest sai mingi moevärk, mis nüüd on siis ka lõpuks trt jõudnud...hmm....a ma ise mõtlen, et pigem juba lissalt kanda lemmikteksaseid ribadeks, ehtsateks ribadeks, talletades noisse aukudesse ohtralt mälestusi jne, kuni lõpuks need teksad muutuvad nii südamelähedaseks jne, et neist lissalt ei saa loobuda...noh, nii on okk...et asi on nagu ehtne või nii....a et krt sopata endale miskid lõhkikäristatud teksad...ähh, lollus:)

 

muidu on kõik okk, tööle saan ja puha.  jaaniks Kallaste jääb.

ja kui kuidagimoodi õnnestub, siis tahaks olla seal jalgrattamatkal Kauksis jne, a nuh, kui selgub, kuidas see mu töölkäimine hakkab välja nägema, siis saan ka need teised plaanid paika panna.

 

 

 Lõhkised teksad olla eriti popp mood viimasel ajal, isegi mõned mu tibud on need sopanud endale jalga. ja imestatakse, et miks ma ei kanna, et minu stiil. mnjah. a mul on meeles dok Sex Pistolsist, nad rääkisid ajast, kui nad kandsid ka teksad ribadeks, a seda seepärast, et neil polnd teisi pükse jne, ja siis nad said äkki kuulsaks ja rahvas hakkkas nende järgi pükstesse auke lõikama ja sest sai mingi moevärk, mis nüüd on siis ka lõpuks trt jõudnud...hmm....a ma ise mõtlen, et pigem juba lissalt kanda lemmikteksaseid ribadeks, ehtsateks ribadeks, talletades noisse aukudesse ohtralt mälestusi jne, kuni lõpuks need teksad muutuvad nii südamelähedaseks jne, et neist lissalt ei saa loobuda...noh, nii on okk...et asi on nagu ehtne või nii....a et krt sopata endale miskid lõhkikäristatud teksad...ähh, lollus:)

 

muidu on kõik okk, tööle saan ja puha.  jaaniks Kallaste jääb.

ja kui kuidagimoodi õnnestub, siis tahaks olla seal jalgrattamatkal Kauksis jne, a nuh, kui selgub, kuidas see mu töölkäimine hakkab välja nägema, siis saan ka need teised plaanid paika panna.

 

Teatavatel põhjustel läksin eile suht uimas ja apaatsena Medicoverisse proovimasaazile. Mõtlesin vahepeal päris tõsiselt, et paneks uue aja kirja, kartsin, et ei jaga praegu üldse matsu välja, üleeilse äkilise ninanipsu tõttu olin ikka veel sitaks läbi omadega jne. a vedasin end siiski kohale, sealne klienditeenindaja Maiu oli üliarmas ja sõbralik ja vinksvunks naine, kes usaldas ennast tunnikeseks mu käte alla. Masseerisin teda, mölisesime algul, kuni Maiu ise magama massaazilaulae jäi:D Kõik oli ülimaltt okk, olin seda asja palju hullemini ette kujutanud, et sest mingi eksamilaadne asi tuleb vm, aga nuh, huh:D  midagi konkreetset siiski ei selgunud veel, sest juhataja on ise puhkusel, a ta pidi tagasitulles muga ühendust võtma ja Maiu ise jäi mu masseerimisega rahule. niiet järgmisel nädalal peaks kõik selguma :)

 

nu ja mis siis veel...

 

Velvet Goldmine meeldis endiselt, hehe, kuidas saaksid külmaks jätta mukitud pikajuukselised mehed platvormsaabastes ja lehvivates mantlites. kräun:D Ja Douglas Adamsi pöidlaküüditriloogia film oli kah lahe, umbes niisama hea, kui raamatutes. a filmis mulle hirmsasti meeldis maniakaaldepressiivse roborti Marvini leebe hääl:D rääkimata pohhuistlikust glämmrokkari välimusega galaktika presidendist ja tüübist, kes sai Norra looduse projekteerimise eest auhinna:D

 

ja muidu..redutan Mõisavahes päikese ees. peaks põhjalikult Sauree saadetud anarhismilingid läbi lugema. peaks talt ka mingi sobiva raamatu küsima vm. a teda ple netis üldse näha enam milegipärast. peaks Kerouaciga ühele poole saama, a mai suuda seda raamatut üldse pikalt lugeda, ma alati läen ta tekstist ja inimestest liiga pöördesse ja maharahuneimine on pikaaegne protsess. peaks ka kusagil aroomipoes ära käima ja mõned eeterlikud õlid muretsema jne, et neist mingid möksid pediküüri tarbeks kokku keerata. ja juunikuu Stiil ootab kah oma järge, seal eriti huvipakkuvad jutud on seekord. peaks ka jaani lõplikult ära otsustama, kas Hiiumaale telkima või Kallastele grillima. uhh.

 

Muuseas, ma olen ennem ka neid anarhismilinke vaadanud jne ja mul jummalast suur mõtlemine  oli, kas jääda apoliitiliseks või mitte. Fowlesit lugedes mõtlen, et ei taha lissalt niisama mitukümmend aastat olla ja vegeteerida, kui juba, siis olla kirglikult millegi kütkes, midagi eelistades, millegagi enamaga tegeledes kui ainult iseendale mõeldes vm. A Kerouaci ma armastan ka, ta on niivõrd...nuh...ta võtab sellisena nagu eluke on, teda ei huvita võim ja võitlus, Kerouaci eelkõige huvitab teine inimene. ja temagi on omal moel kütkes, kaifides elu ja inimesi. niiet mai teagi, kuidas selle keerulise asjaga jääb. ei, mai teegi oma otsuseid ainult neile kahele tüübile põhinedes, kuid nu tahes tahtmata nad mõjutavad mind omajagu.  näiteks mai taha suurekssaades olla niisama elus pettunud nagu oli seda Daniel Martin, olgugi, et ta sai, mis tahtis, jäi oma ülikooliaegse armastuse Jane´iga kokku, jättis oma USA noore armukese maha, a millegipärast ta oli ikka rahuleolematu, justkui rikutud liigsest mõtlemisest ja filosoofilisest jurast. Daniel Marin mumeelst üks suur viriseja oli. olgugi, et ta oli ka hästi südamlik tüüp, hästi põhjalik suhtleja ja...a viriseja oli ta kah.  A Kerouac elas täiel rinnal, kihutas siia- sinna, polnud rikutud mingist akadeemilisest pahnast... ja suri ka viiekümneselt, eas, kui Daniel Martini teine elu koos Jane´iga algas.

 

Ja veel, et see anarhismivärk seepärast, et ma ikkagi läen Peterburi. khmm, mõtlesin ümber. vahepeal ajasid vanemad mingit Rootsi minemise teemat, ajal, kui on Peterburis G8 vastane aktsioon. ja ma mõtlesin, et olen ikka täitsa mõttetu, kui nondest kahest variandist Rootsit eelistaksin, eriti veel pärast Liblikapüüdja lugemist.  niimoodi suvitada saab ju terve pensionipõlv.  Tõsi, ma ple Peterburis teab mis poliitiliste vaadete pärast jne, a ma ju võiksin mingit meditsiinilist abi anda või elustada jne. Sauree lubas mind viia kah teiste taoliste tegelaste juurde seal. niiet lahe.

 

vot siis.

 

Teatavatel põhjustel läksin eile suht uimas ja apaatsena Medicoverisse proovimasaazile. Mõtlesin vahepeal päris tõsiselt, et paneks uue aja kirja, kartsin, et ei jaga praegu üldse matsu välja, üleeilse äkilise ninanipsu tõttu olin ikka veel sitaks läbi omadega jne. a vedasin end siiski kohale, sealne klienditeenindaja Maiu oli üliarmas ja sõbralik ja vinksvunks naine, kes usaldas ennast tunnikeseks mu käte alla. Masseerisin teda, mölisesime algul, kuni Maiu ise magama massaazilaulae jäi:D Kõik oli ülimaltt okk, olin seda asja palju hullemini ette kujutanud, et sest mingi eksamilaadne asi tuleb vm, aga nuh, huh:D  midagi konkreetset siiski ei selgunud veel, sest juhataja on ise puhkusel, a ta pidi tagasitulles muga ühendust võtma ja Maiu ise jäi mu masseerimisega rahule. niiet järgmisel nädalal peaks kõik selguma :)

 

nu ja mis siis veel...

 

Velvet Goldmine meeldis endiselt, hehe, kuidas saaksid külmaks jätta mukitud pikajuukselised mehed platvormsaabastes ja lehvivates mantlites. kräun:D Ja Douglas Adamsi pöidlaküüditriloogia film oli kah lahe, umbes niisama hea, kui raamatutes. a filmis mulle hirmsasti meeldis maniakaaldepressiivse roborti Marvini leebe hääl:D rääkimata pohhuistlikust glämmrokkari välimusega galaktika presidendist ja tüübist, kes sai Norra looduse projekteerimise eest auhinna:D

 

ja muidu..redutan Mõisavahes päikese ees. peaks põhjalikult Sauree saadetud anarhismilingid läbi lugema. peaks talt ka mingi sobiva raamatu küsima vm. a teda ple netis üldse näha enam milegipärast. peaks Kerouaciga ühele poole saama, a mai suuda seda raamatut üldse pikalt lugeda, ma alati läen ta tekstist ja inimestest liiga pöördesse ja maharahuneimine on pikaaegne protsess. peaks ka kusagil aroomipoes ära käima ja mõned eeterlikud õlid muretsema jne, et neist mingid möksid pediküüri tarbeks kokku keerata. ja juunikuu Stiil ootab kah oma järge, seal eriti huvipakkuvad jutud on seekord. peaks ka jaani lõplikult ära otsustama, kas Hiiumaale telkima või Kallastele grillima. uhh.

 

Muuseas, ma olen ennem ka neid anarhismilinke vaadanud jne ja mul jummalast suur mõtlemine  oli, kas jääda apoliitiliseks või mitte. Fowlesit lugedes mõtlen, et ei taha lissalt niisama mitukümmend aastat olla ja vegeteerida, kui juba, siis olla kirglikult millegi kütkes, midagi eelistades, millegagi enamaga tegeledes kui ainult iseendale mõeldes vm. A Kerouaci ma armastan ka, ta on niivõrd...nuh...ta võtab sellisena nagu eluke on, teda ei huvita võim ja võitlus, Kerouaci eelkõige huvitab teine inimene. ja temagi on omal moel kütkes, kaifides elu ja inimesi. niiet mai teagi, kuidas selle keerulise asjaga jääb. ei, mai teegi oma otsuseid ainult neile kahele tüübile põhinedes, kuid nu tahes tahtmata nad mõjutavad mind omajagu.  näiteks mai taha suurekssaades olla niisama elus pettunud nagu oli seda Daniel Martin, olgugi, et ta sai, mis tahtis, jäi oma ülikooliaegse armastuse Jane´iga kokku, jättis oma USA noore armukese maha, a millegipärast ta oli ikka rahuleolematu, justkui rikutud liigsest mõtlemisest ja filosoofilisest jurast. Daniel Marin mumeelst üks suur viriseja oli. olgugi, et ta oli ka hästi südamlik tüüp, hästi põhjalik suhtleja ja...a viriseja oli ta kah.  A Kerouac elas täiel rinnal, kihutas siia- sinna, polnud rikutud mingist akadeemilisest pahnast... ja suri ka viiekümneselt, eas, kui Daniel Martini teine elu koos Jane´iga algas.

 

Ja veel, et see anarhismivärk seepärast, et ma ikkagi läen Peterburi. khmm, mõtlesin ümber. vahepeal ajasid vanemad mingit Rootsi minemise teemat, ajal, kui on Peterburis G8 vastane aktsioon. ja ma mõtlesin, et olen ikka täitsa mõttetu, kui nondest kahest variandist Rootsit eelistaksin, eriti veel pärast Liblikapüüdja lugemist.  niimoodi suvitada saab ju terve pensionipõlv.  Tõsi, ma ple Peterburis teab mis poliitiliste vaadete pärast jne, a ma ju võiksin mingit meditsiinilist abi anda või elustada jne. Sauree lubas mind viia kah teiste taoliste tegelaste juurde seal. niiet lahe.

 

vot siis.